Sotsiaalse distantseerumisega kaasuvad psühhosotsiaalsed riskid Mare Teichmann (PhD) professor emer.
Päevade ja nädalate kaupa kodus viibimine, tavapärasest piiratumad sotsiaalsed kontaktid, harjumuspärase rutiini muutmine võib inimese vaimset tervist mõjutada. Tuginedes senistele teadmistele, püüdsin teha lühikokkuvõtte sotsiaalse distantseerumise, karantiini ja eraldatuse senistest uuringutest ning anda mõned soovitused, kuidas sellistes oludes paremini hakkama saada ja oma vaimset tervist hoida.
Sotsiaalne distantseerumine tähendab eraldumist, teistest inimestest ohutusse kaugusesse hoidumist (s.o. umbes 2 meetrit), vahetute kontaktide piiramist või lõpetamist, igasuguste rahvakogunemiste vältimist. Inimesed, kellel palutakse kodus töötada või koju jääda haiguse, kokkupuute või COVID-19 aktiivse leviku tõttu, eemaldatakse tõenäoliselt tavapärasest rutiinist vähemalt kaheks nädalaks, mis on hinnanguline viiruse peiteaeg. Sotsiaalse distantseerumise perioodil esinevate tavaliste stressiallikate hulka kuuluvad oluliste tegevuste, sensoorsete stiimulite ja sotsiaalse kaasatuse langus, töövõimetusest tulenev rahaline koormus, juurdepääsu puudumine tavapärastele stressiga toimetulekustrateegiatele, näiteks spordisaalis või kinos-teatris käimine, sõpradega suhtlemine jms.
Sotsiaalse distantseerumise või eraldatuse perioodil võib inimene kogeda:
Hirmu ja ärevust – võite tunda muret enda või oma pereliikmete pärast või selle pärast, et ei saa täita kõiki perega seotud kohustusi. Tavaline on mure toidu ja isiklike asjade hankimise, töölt eemalejäämise ja tegemata tööasjade pärast. Tüüpilisteks stressireaktsioonideks on unehäireid ja keskendumisraskused.
Depressiooni ja tüdimust – igapäevase tööl käimise katkestamisega ja rutiini muutumisega võib kaasneda tõrjutuse, enesehaletsuse ja kurbustunne. Pikema sotsiaalse distantseerumisega võib kaasneda tüdimustunne ja üksindus.
Viha, pettumust või ärrituvust – isikliku liikumisvabaduse oluline piiramine, mis on seotud eraldatusega, võib tekitadasoovi kedagi teist selles süüdistada või viha ja pahameelt nende inimeste suhtes, kes hoolimatusest on levitanud viirust või ka ametnike suhtes, kes on välja andnud karantiini- või isoleerimiskorraldused.
Stigmatiseerimist – kui olete haige või olete kokku puutunud kellegagi, kellel on COVID-19, võite tunda end teiste poolt tõrjutuna, sest nad kardavad teiega suhelda.
Kuidas hakkama saada?
Õnneks osundavad uuringud ka sellele, kuidas uutes oludes toime tulla.
Enne sotsiaalset distantseerumist soovitavad eksperdid mõeldes sellele, kuidas võiksite oma aega veeta, kelle poole saate pöörduda psühhosotsiaalse toe saamiseks ja kuidas saaksite lahendada kõiki füüsilisi või vaimseid (tervise)vajadusi, mis teil või teie perekonnal võivad tekkida.
Piirake uudiste tarbimist ainult usaldusväärsete allikatega. Oluline on saada täpset ja õigeaegset teavet COVID-19 kohta, kuid uudiste otsimisele keskendumine võib asjatult hirmu ja ärevust suurendada. Psühholoogid soovitavad tasakaalustada uudistes ja sotsiaalmeedias kulutatud aega teiste tegevustega, näiteks lugemine, muusika kuulamine või uue keele õppimine.
Järgige igapäevast rutiini – tehke regulaarseid igapäevaseid tegevusi, näiteks töö, jalutamine või õppimine.
Hoidke teistega ühendust – reaalne suhtlemine võib olla piiratud, kuid saab kasutada telefonikõnesid, tekstsõnumeid, videovestlust ja sotsiaalmeediat. Kui tunnete kurbust või ärevust, kasutage seda kui võimalust arutada oma kogemusi ja emotsioone. Pöörduge tuttavate poole, kes on sarnases olukorras. Facebooki grupid on juba moodustatud, et hõlbustada inimestevahelist suhtlust ja tuge.
Lemmikloomadega emotsionaalne tegelemine on veel üks viis vaimse tervise säilitamiseks.
Säilitage tervislik eluviis – katsuge piisavalt magada, süüa hästi ja liikuda. Püüdke vältida alkoholi tarbimist,lohutusõgardlust, netis poodlemist.
Kasutage stressi juhtimiseks ja emotsionaalselt positiivseks jäämise psühholoogilisi strateegiaid – analüüsige oma muresid ja püüdke jääda realistlikuks nii tegeliku mure kui ka toimetulekuvõimaluste hindamisel. Keskenduge sellele, mida saate teha ja võtke paratamatusena asju, mida te ei saa muuta.
Keskendumine sotsiaalse distantseerumise altruistlikele põhjustele võib aidata leevendada psühholoogilist stressi. Pidage meeles, et selliste meetmete võtmisega vähendate võimalust viirust edasi anda ja kaitsete kõige haavatavamaid inimesi.