DIGITARKUSED
K�rgkoolipedagoogika � �ppej�udude t�iend�pe

Tere tulemast digi-�ppe ajastusse!

Digi-�ppe ajalugu

Aastal 2000 valmis esimene digi-�ppe loeng (digital teaching tool) CD-ROM plaadil. Kolme aasta p�rast oli v�imalik loobuda CD-ROM plaatidest ja viia digi�pe internetti. Esimene t�ispikk kursus valmis digi-�ppena 2005.aastal. Loengud MP3-na lisati 2007.aastal.

Loomisest alates on digi-�ppe leidnud laialdast rahvusvahelist huvi ja heakskiitu ps�hholoogia �petamise meetodina
� ENOP aastakoosolek 1999 � European Network of Work and Organizational Psychology Professors�Annual Meeting
� EAWOP t��grupp 2003 � European Association of Work and Organizational Psychologists Task Force
� CISSE konverents 2006 - International Joint Conferences on Computer, Information, and Systems Sciences, and Engineering (CISSE 2006), International Conference on Engineering Education, Instructional Technology, Assessment, and E-learning (EIAE 06)
� Aalto �likool 2008-2010 � valmistati TT� Enesejuhtimise kursuse (HHP0020) soomekeelne digi�ppe version
� Valencia �likool 2008 � digi�ppe v�imaluste tutvustamine
� Briti Ps�hholoogia Konverents 2011 � digi�ppe v�imaluste tutvustamine

1. digitarkus

Muutunud �ppimise � �petamise paradigma � vana paradigma � uus paradigma � muutused � muutunud �li�pilased (Y ja M generatsioon) � globaliseerumise m�jud � muutunud reaalsus � akadeemilise personali t��rahulolu � t��koormus � muutunud �petamise eesm�rgid � �ppej�u rollid � muutunud �petamise situatsioon � inimlik reaktsioon muutustele

Enesekontrolli k�simused


2. digitarkus

Distsipliin � distsipliin � �ohtlik� aeg loengus � �ohtlik� aeg seminaris � �li�pilase enesedistsipliin � distsipliinimudelid: Skinner�i mudel � reeglid � positiivsed ja negatiivsed stiimulid � kinnitus ja karistus � reeglid � �kuuma pliidi� reegel � distsipliinimudelid: Carl Rodgers - humanistlik distsipliin � Ginott� mudel � Glasser�i mudel � Dreikurs�i mudel � Kounin�i mudel � Canter�ite mudel

Enesekontrolli k�simused


3. digitarkus

Akadeemiline loeng � akadeemiline loeng = frontaalne, �ppej�ukeskne �petamine � akadeemilise loengu t�husus � huvi, emotsioonid, elamus � info tajumine � kommunikatsioon � jutustus � vestlus � seletus (miks?) � kirjeldus (kuidas?) � k�simused (sh retoorilised k�simused) � diskussioon (kontrollitud ja suunatud diskussioon) � demonstratsioon

Enesekontrolli k�simused


4. digitarkus

Esinemisoskused � esmamulje ja lahkumismulje � verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvahendid � silmside � poos ja liikumine � miimika ja �estid � riietus � h��l ja intonatsioon � keel, k�ne, pausid ja mitte-s�nad (h��litsused) � kuulaja huvi ja t�helepanu k�itmine � huumor � isiksuse loomulikkus � �ppematerjali esitamine � draama � demonstreerimine � huumor � n�ited, koomiksid � huvi � k�simused � visuaalsed n�ited � siirus ja loomulikkus � sagedased vead

Enesekontrolli k�simused


5. digitarkus

�ppej�u maine ja professionaalne identiteet � TT� doktorandide skreening-uuring �ideaalne �ppej�ud� (2005): erialane kompetentsus, �petamisalane kompetentsus, suhtlemisalane kompetentsus, isiksuse omadused � �ppej�u maine (imago) � Johar-i akna teooria � isikutaju efektid � �ppej�u positiivse maine komponendid � negatiivse maine komponendid � �ppej�u professionaalne identiteet � �ppej�u professionaalse identiteedi kujunemine

Enesekontrolli k�simused


6. digitarkus

Aktiiv�ppe olemus ja v�imalused � k�rghariduse paradigma muutumine � sokraatlik �petamisstiil � �ppijakeskne �petamine � suunav �petaja roll � muutuvad �ppimisk�sitlused � aktiiv�pe � aktiiv�ppe tunnused � �petaja roll � dialoogiline l�henemine � �petajakesksed meetodid � �ppijakesksed meetodid

Enesekontrolli k�simused


7. digitarkus

n�idisloeng: Inimene ja elekter