Tööstuspsühholoogia instituut
Department of Industrial Psychology
|
|
|
Tööstuspsühholoogia instituut Department of Industrial Psychology |
|
|
|
|||
|
|
Eesti Elukvaliteedi Keskus World Health Organization Quality of Life (WHOQoL) Estonian Field Centre
|
|
Elukvaliteedi mõõtmise instrumendid WHOQoL-100 küsimustiku väljatöötamine
WHOQoL-EE küsimustike kasutamise tingimused Elukvaliteedialane kirjandus
|
WHOQL-100 küsimustiku väljatöötamine WHOQL-100 küsimustiku väljatöötamises osalesid 15 eri riigi töögrupid. Riigid kuulusid erinevatesse kultuuri- ja keelegruppidesse ning erinesid ka majandusliku arengu ja taseme, samuti ka tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja teiste elukvaliteedi jaoks oluliste tegurite poolest. WHOQOL-100 väljatöötamine toimus mitmes etapis. Esimese etapi ülesandeks oli defineerida elukvaliteet selliselt, et see oleks aktsepteeritav erinevate kultuuride poolt. Tehtud töö tulemusena defineeritakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ametliku seisukoha järgi elukvaliteeti täna kui: “Inimese subjektiivset hinnangut oma positsioonile elus tema väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega“. Elukvaliteedi multidimensionaalne olemus kajastub WHOQOL küsimustiku struktuuris. Elukvaliteedi instrumendi väljatöötamise teise etapi ülesanneteks oli (1) leida ja sõnastada elukvaliteeti mõjutavad ja kujundavad faktorid, (2) muuta need faktorid mõõdetavaks, (3) luua rahvusvaheline küsimuste kogumik, mis arvestaks elukvaliteedi kontseptuaalset struktuuri ja oleks hilisemalt küsimustiku koostamise aluseks ning (4) luua ekvivalentsed vastuste skaalad erinevate keeleliste versioonide jaoks. Nende ülesannete täitmiseks töötasid eksperdid ja erinevad töögrupid. Samaaegselt tegeles 11 töögruppi erinevates keele- ja kultuurikeskkondades. Töörühmadesse kuulusid meedikud, teised tervishoiusfääris töötavad isikud, erinevaid haigusi põdevad ja terved inimesed. Lõpptulemusena defineeriti oluliseks tunnistatud faktorid ning need grupeeriti oma mõjuvaldkondade järgi elukvaliteedi definitsioonist lähtudes kuude erinevasse valdkonda. Peale faktorite nimistu rahvusvahelist kooskõlastamist koostati küsimused. Küsimused kirjutati kohalikus keeles ja alles hiljem tõlgiti inglise keelde. Iga faktori kirjeldamiseks kasutati maksimaalselt 12 küsimust. Koostati kahte liiki küsimusi: 1) tajutud objektiivsust väljendavad küsimused ehk üldisi hinnanguid väljendavad küsimused (näiteks: “Kui hea on teie uni?”) ja 2) subjektiivseid hinnanguid uurivad küsimused ehk isikutasandilt lähtuvad küsimused (näiteks: “Kui rahul olete oma unega?”) Kolmandal etapil toimus keskuste poolt välja töötatud küsimuste koondamine üheks, umbes 1800 küsimust sisaldavaks tervikkogumiks. Samatähenduslikud küsimused liideti. Semantiliselt ekvivalentsed küsimused koondati 29 faktori alla. Seejärel järjestasid rahvuslikud töögrupid küsimused olulisuse alusel inimese elukvaliteeti määravate faktorite seas kohaliku kultuuri kontekstis. Võrreldes rahvuslike keskuste küsimuste järjestusi koostas koordinatsioonigrupp 236 küsimusest koosneva küsimustiku, kus küsimused olid koondatud 29 faktori alla, mis omakorda moodustasid kuus erinevat elukvaliteedi valdkonda. Iga faktor oli väljendatud keskmiselt kaheksa küsimuse kaudu. 236 küsimuse, 29 faktorilise ja 6 valdkonnaga küsimustiku algvariant esitati pilootuuringuteks 15 rahvuslikule keskusele. Pilootuuringute ülesandeks oli (1) selgitada välja valdkondade ja faktorite valiidsus, (2) teha valik paremini töötavate küsimuste vahel ja (3) määratleda küsimustiku psühhomeetrilised omadused. 15 rahvuslikku keskust, kus viidi läbi pilootuuringud, olid: Melbourni Ülikool (Austraalia), Zagrebi Ülikool (Kroaatia), INSERM (Pariis, Prantsusmaa), Madrase Meditsiinikolledž (India), Üleindialine Meditsiiniteaduste Instituut (New Delhi, India), Negevi Ben Gurioni Ülikool (Beer-Sheva, Iisrael), Tokio Ülikool (Jaapan), Tilburgi Ülikool (Holland), Panama Ülikool (Panama), Behterevi nimeline Psühhoneuroloogia Instituut (St. Peterburg, Venemaa), Barcelona Ülikool (Hispaania), Vaimse Tervise Instituut (Bankok, Thailand), Bathi Ülikool (Suurbritannia), Washingtoni Ülikool (Seattle, Ameerika Ühendriigid), Zimbabwe Ülikool (Harare, Zimbabwe). Läbiviidavate uuringute valimite suuruseks määrati minimaalselt 300 täiskasvanud inimest. Ette oli antud valimite sooline ja vanuseline struktuur, kus pool katseisikutest pidid olema vanemad kui 45 aastat ning teine pool nooremad kui 45 aastat, kusjuures mõlemas grupis pidi olema võrdselt mehi ja naisi. 300-st katseisikust 250 pidid esindama nn haigete gruppi, 50 pidid olema terved. Pilootuuringute tulemusi analüüsiti kolmel tasemel: (1) igas rahvuslikus keskuses viidi läbi andmete täielik analüüs, (2) keskuste tulemused summeeriti, (3) kõigi keskuste andmeid käsitleti ühtse andmebaasina. Küsimustiku valiidsuse kontrollimiseks moodustati kontrollgrupp, kuhu kuulusid terved täiskasvanud. “Haigete” ja “tervete” katseisikute gruppide tulemusi võrreldi ning küsimused, millede puhul ei ilmnenud olulisi erinevusi kahe grupi hinnangutes jäeti lõppvariandist välja. Samuti kontrolliti küsimustiku valiidsust elukvaliteedi kuue valdkonna ja üldise elukvaliteedi hinnangu omavaheliste korrelatsioonikoefitsentide kaudu. Elukvaliteedi kuue valdkonna ja faktorite interkorrelatsioonide mõõtmiste tulemuste alusel loobuti viiest algfaktorist, kuna nende faktorite sisesed korrelatsioonikoefitsendid jäid madalaks ning küsimused korreleerusid samaväärselt teiste faktoritega. Pilootuuringute tulemuste analüüsi tulemusena korrigeeriti koostatud instrumenti ning selle lõppvariandiks kujunes 100 küsimusega elukvaliteedi küsimustik, kus 24 erinevat elukvaliteeti mõjutavat faktorit kirjeldavad 6 erinevat eluvaldkonda. Iga faktor on lahti seletatud 4 küsimuse kaudu. Küsimustiku ametlik nimetus, WHOQOL-100, tulenes selle uuest struktuurist ja viitab mahule. Iga faktori väärtus arvutatakse liites selle küsimustele antud hinnangu punktid. Igat küsimust saab hinnata 5-pallisel skaalal, andes punkte 1-st 5-ni, kuna küsimusi on igas faktoris neli, saab iga faktori punktisumma olla 4 kuni 20 punkti. Kõrgem punktisumma faktorite puhul näitab suuremat rahulolu antud faktoriga. Redigeeritud küsimustiku lõppvarianti kontrolliti uuesti 15-s rahvusvahelise koostöö keskuses. Tänaseks on elukvaliteedi uuringutega liitunud 33 rahvuslikku keskust üle maailma ning küsimustikku on tõlgitud 27 erinevasse keelde. Eesti liitus nende uuringutega 1997. aastal, mil Eestis viidi läbi ühe vanusegrupi, noorte, elukvaliteedi uuring. Uuringu viis läbi Eesti Elukvaliteedi Keskus. Sellele eelnes küsimustiku eestindamine. Selle käigus tõlgiti küsimustik inglise keelest eesti keelde, siis – tagamaks tõlke täpsust – tõlgiti küsimustik eesti keelest teise tõlgi poolt tagasi inglise keelde. Tagasitõlke mittekokkulangevad osad sõnastati selliselt, et tagada küsimuste täpne vastavus inglisekeelse sisuga. Pärast küsimustiku sisu kontrollimist viidi läbi prooviküsitlus ja eelpool nimetatud noorte elukvaliteedi uuring. Pärast küsimustiku ja küsitlustulemuste kontrolli andis Maailma Tervishoiuorganisatsioon loa WHOQOL-100 küsimustiku eestikeelse variandi kasutamiseks. 1999. aastal kasutas Liina Randmann esimesena WHOQOL-100 küsimustikku Eesti lapsinvaliididega perede elukvaliteedi ja Sotsiaalministeeriumi poolt pakutavate teenuste vastavuse perede vajadusele uurimiseks.
|
