Koolistress ja koolielu kvaliteet

Mare Teichmann

TTÜ, psühholoogiaprofessor; AS PE Konsult, juhataja

Oleme läbi viinud Eesti koolides kolm uuringut,  tutvustanud uuringute tulemusi ja koostanud tulemuste põhjal õpetajate koolitusprogramme:

1. Koolistressi uuring (1997 – 1998)

a)      õpilaste koolistress ja stressorid koolis (N═1240)

Õpilaste koolisterssoreid oli üle 40-ne. Enam põhjustasid stressi asjad, mis olid seotud ebaõiglusega – ebaõiglane hindamine, varjatud diskrimineerimine, lemmikute soosimine, põhjuseta süüdistamine, kuid stressorite hulgas olid ka ootamatud tunnikontrollid, koolitoit, mustad WC-d jne.

b)      õpetajate tööstress ja stressorid koolis (N═423)

Õpetajad nimetasid üle 60-ne stressori, millest kõige olulisemad olid madal palk, õpilased, kes ei õpi, käitumishäiretega õpilased – seega õpilased, keda me nimetame „rasketeks“ ja kellega me koolis hästi toime ei oska tulla.

Nii õpetajad kui õpilased olid enam rahul koolitöö sisulise küljega kui koolitöö organiseerimisega.

2. Lapsesõbraliku kooli uuring viidi läbi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni initsiatiivil (1998).  Õpilastele esitati üheksa lapsesõbraliku kooli tunnust, millest õpilased väitsid, et koolis täielikult esineb ainult üks – pakutav haridus vastab reaalsusele, kus õpilane elab. Ülejäänud kaheksa lapsesõbraliku kooli tunnust olid täidetud kas osaliselt või üldse mitte. Näiteks nõustuti, et kool aitab küll kaasa võrdsusele õpilaste vahel, sõltumata õpilase vanemate staatusest, rahvusest, soost või rassist, kuid leiti, et õppematerjalides esineb soolisi stereotüüpe ja õpilastele ei  õpetata sallima ja väärtustama nendevahelisi erinevusi.

3. Noorte elukvaliteedi uuring (N═741), 1996

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni elukvaliteedi käsitluses määravad inimese elukvaliteeti kuus olulist faktorit: füüsiline heaolu ehk tervis, psühholoogiline heaolu, sõltumatus, suhted, elukeskkond, isiklikud uskumused. Eesti noored hindasid oma elukvaliteeti oluliselt paremaks kui teised Eesti elanikkonna grupid (keskealised, eakad inimesed). Eesti noored esindasid ülekaalukalt hedonistlikke väärtusi, näiteks  elukvaliteeti hinnati paremaks kui on võimalus elu nautida, huvitavalt oma vaba aega veeta, olla rahul iseendaga ja oma välimusega, olla optimistlik tuleviku suhtes jne.

Läinud sajandi viimastel aastakümnetel hakati arenenud riikides välja töötama koolielu kvaliteedi kontseptsiooni ning tänaseks on juba teada need parameetrid, mis määravad nii õpetaja kui ka põhikooli ja keskastme õpilase koolielu kvaliteedi.Tänu uuringute tulemustele on saanud võimalikuks ka Eesti kooliõpilaste jaoks luua koolielu kvaliteedi mudel.