|
 | |
ÕPIMOTIVATSIOON JA ÕPILASE
MOTIVEERIMINE
Õpilaste
individuaalsed erinevused ja õpimotivatsioon
-
·
õpilase edukus sõltub: võimetest, motivatsioonist, võimalusest
-
·
õpimotivatsiooni mõjustavad: vanemad, kodu, sotsiaalsed suhted, edukogemus
-
·
õpimotivatsiooni mõjustamine läbi kooli keskkonna (Herzbergi
motivatsiooniteooria järgi)
-
a)
õpimotivatsiooni tõstvad faktorid koolis: huvitavad,
vaheldust toovad tegevused, õpilase individuaalsete võimete, teadmiste,
oskuste kasutamine õppetöös, võimalus teha midagi olulist ja tunnustust
väärivat, tunnustus edu korral, arusaamine kooli tähtsusest ja hariduse
vajalikkusest, juurdepääs informatsioonile, kaasatus otsuste tegemisele
-
b)
hügieenifaktorid koolis: head õpitingimused koolis,
turvatunne, kaitstuse tunne, koolivaheajad ja pühad, toredad õpetajad ja
kaasõpilased
-
c)
õpilase rahulolu ja rahulolematus
-
d)
Eestis läbiviidud uuringute tulemused (koolistressi
uuring, lapse-sõbraliku kooli uuring)
-
·
õpilase isiksuse tüüp ja õpimotivatsioon (McClellandi järgi)
-
·
õpeataja motiveerimisvõtted
-
a)
saavutusvajadusega õpilase motiveerimine
-
b)
suhtlemisvajadusega õpilase motiveerimine
-
c)
võimuvajadusega õpilase motiveerimine
-
·
õpilase
motiveerimine läbi vajaduste (õpetaja motiveerimisvõtted)
-
a)
organismi füsiloogilised vajadused – kodu ja kooli
roll õpilase füsioloogiliste vajaduste rahuldamisel
-
b)
turvatundega seotud vajadused – kaitstuse-,
kindluse- ja turvatunne koolis
-
c)
sotsiaalsed vajadused – vajadus kuuluda
koolikollektiivi, klassikollektiivi, sõpruskonda ja vajadus olla sõber, omada
sõpru
-
d)
enesehinnanguga seotud tunnustuse ja
lugupidamisvajadused
-
e)
eneseteostusvajadused – vajadus kasutada koolis
omandatud teadmisi, vilumusi ja oskusi
-
·
õpilase
vajaduste muutumine
Kohvipaus
Õpetaja abi hättajäänud õpilasele
-
·
üheksa
reeglit õpilase nõustamisel
-
·
õpilase
töö ebaõnnestumise tüüpilsed põhjused
-
a)
puuduvad teadmised, oskused
-
b)
vilets suhtlemine, infost arusaamine
-
c)
mitteasjakohased töövahendid
-
d)
vilets planeerimine (sh aja planeerimine)
-
e)
õpilasele mittearusaadavad nõuded, seletused,
instruktsioonid
-
f)
õpilase tähelepanu puudulikkus, tähelepanu
kontsentratsiooni raskused
-
·
hättajäänud õpilane: käitumise muutus, tähelepanu puudumine, ärrituvus, vigade
arvu kasv õplase tehtud töödes, puudumine, vältimine, ärajooksmine
(absenteism), hirm, kooliväliste tegevuste järsk seadmine esiplaanile,
õpiedukuse langus, ajaraiskamine, vajadus tööde ümbertegemiseks, raskused
õpitavast arusaamisel, tööde, tegevuste lõpetamata jätmine, mõnuainete
kasutamine
-
·
õpilaste
koolistressiga toimetuleku strateegiad – efektiivsed strateegiad,
ebaefektiivsed strateegiad
-
·
õpilaste
absenteism: koolikohustuse mittetäitmine, põhjusete puudumine, koolikaaslaste,
õpetajate, kooli vältimine, koolist ärajooksmine
-
·
õpilaste
absenteismi tüüpilsed põhjused, absenteismi tüübid, õpetaja võimalused aidata
-
·
õpetaja
võimalused aidata mõnuainete tarvitamisele kalduvaid õpilasi
-
·
õpetaja
poolt klassis kasutatavad juhtimisstiilid: autokraatlik õpetaja, demokraatlik
õpetaja, “omapoiss” õpetaja, “las minna” õpetaja, juhtimisstiili vahetamine
sõltuvalt situatsioonist ja tegevusest klassis
Lõuna
Distsipliin klassis
 |
vajadus distsipliini järele: õpilase
ja õpetaja õigused, stabiilne tegutsemiskeskkond |
 |
mida tegelikult õpetab distsipliin? |
 |
käitumiseeskirjad: sisu, kasutamise
efektiivsus, õpilaste kaasamine käitumiseeskirjade väljatöötamisse – selle
efektiivsuse põhjused |
 |
hea distsipliin: korrigeeriv ja
karistav, tasakaalustatud, progresseeruv |
 |
karistus – “kuuma pliidi
printsiibid” |
 |
distsipliini rikkumise põhjused:
isiksus, hoiakud, töö ja keskkond, õpetaja isiksus, koolivälised probleemid |
 |
õpilaste eesmärgid, mis viivad
distsipliini rikkumisele (Dreikurs) |
 |
vajaduste ja situatsiooni konflikt
(Glasser) |
Kohvipaus
Distsipliinimeetodid
 |
distsiplinaarmeetodite (karistuste)
kasutamine: emotsioonid, seletamine, distsipliini rikkumiste registreerimine |
 |
klassis tekkinud konflikti
lahendamine |
 |
karistuse rakendamise tehnika -
käitumise modifitseerimise reeglid |
 |
isikutaju efektid, mis mõjutavad
distsipliini süstemaatilist rakendamist: esmasus, uudsus, stereotüüp, oreool,
kausaalne atributsioon |
 |
kiitus ja karistus |
 |
kiituse ja karistuse rakendamise
strateegia lähtuvalt kausaalsest atributsioonist |
 |
kiitus ja karistus
– operand-õppimise seadused |
 |
aja mõju kiitusele ja karistusele |
 |
distsiplineerimiseks kasutatavad
süsteemid: etikett ja selle tähtsus, ûetooni-süsteem, punkti-süsteem,
loteriisüsteem, korrarikkumiste raamat, positiivne distsipliin (Jane Nelsen) |
 |
mõned trikid ja kavalused
distsipliini tagamiseks |
 |
rasked
lapsed: laste ja noorukite probleemid, hüperaktiivsus ja tähelepanu defitsiit,
“emotsionaalne kurtus” |
 |
distsiplineerimatu õpilase
karistamise ja kiitmise strateegia |
 |
ainult karistuse kasutamise
tagajärjed |
 |
karistusele kaasnev info ja
tegevus |
 |
Adleri koolkond
distsiplineerimatu lapsega tegelemisest |
 |
mõned võtted distsiplineerimatu
õpilasega tegelemiseks
– suhtlemistreening,
lepingu-süsteem |
 |
kohtumine ja koostöö
lapsevanematega |
|