Algusesse

Õpilaste motiveerimine

Tagasi

 

ÕPIMOTIVATSIOON JA ÕPILASE MOTIVEERIMINE

 

Õpilaste individuaalsed erinevused ja õpimotivatsioon

·         õpilase edukus sõltub: võimetest, motivatsioonist, võimalusest
·         õpimotivatsiooni mõjustavad: vanemad, kodu, sotsiaalsed suhted, edukogemus
·         õpimotivatsiooni mõjustamine läbi kooli keskkonna (Herzbergi motivatsiooniteooria järgi)
a)       õpimotivatsiooni tõstvad faktorid koolis: huvitavad, vaheldust toovad tegevused, õpilase individuaalsete võimete, teadmiste, oskuste kasutamine õppetöös, võimalus teha midagi olulist ja tunnustust väärivat, tunnustus edu korral, arusaamine kooli tähtsusest ja hariduse vajalikkusest, juurdepääs informatsioonile, kaasatus otsuste tegemisele
b)       hügieenifaktorid koolis: head õpitingimused koolis, turvatunne, kaitstuse tunne, koolivaheajad ja pühad, toredad õpetajad ja kaasõpilased
c)       õpilase rahulolu ja rahulolematus
d)       Eestis läbiviidud uuringute tulemused (koolistressi uuring, lapse-sõbraliku kooli uuring)
·         õpilase isiksuse tüüp ja õpimotivatsioon (McClellandi järgi)
·         õpeataja motiveerimisvõtted
a)       saavutusvajadusega õpilase motiveerimine
b)       suhtlemisvajadusega õpilase motiveerimine
c)       võimuvajadusega õpilase motiveerimine
·         õpilase motiveerimine läbi vajaduste (õpetaja motiveerimisvõtted)
a)       organismi füsiloogilised vajadused – kodu ja kooli roll õpilase füsioloogiliste vajaduste rahuldamisel
b)       turvatundega seotud vajadused – kaitstuse-, kindluse- ja turvatunne koolis
c)       sotsiaalsed vajadused – vajadus kuuluda koolikollektiivi, klassikollektiivi, sõpruskonda ja vajadus olla sõber, omada sõpru
d)       enesehinnanguga seotud tunnustuse ja lugupidamisvajadused
e)       eneseteostusvajadused – vajadus kasutada koolis omandatud teadmisi, vilumusi ja oskusi
·         õpilase vajaduste muutumine

Kohvipaus

Õpetaja abi hättajäänud õpilasele

·         üheksa reeglit õpilase nõustamisel

·         õpilase töö ebaõnnestumise tüüpilsed põhjused

a)       puuduvad teadmised, oskused

b)       vilets suhtlemine, infost arusaamine

c)       mitteasjakohased töövahendid

d)       vilets planeerimine (sh aja planeerimine)

e)       õpilasele mittearusaadavad nõuded, seletused, instruktsioonid

f)         õpilase tähelepanu puudulikkus, tähelepanu kontsentratsiooni raskused

·         hättajäänud õpilane: käitumise muutus, tähelepanu puudumine, ärrituvus, vigade arvu kasv õplase tehtud töödes, puudumine, vältimine, ärajooksmine (absenteism), hirm, kooliväliste tegevuste järsk seadmine esiplaanile, õpiedukuse langus, ajaraiskamine, vajadus tööde ümbertegemiseks, raskused õpitavast arusaamisel, tööde, tegevuste lõpetamata jätmine, mõnuainete kasutamine

·         õpilaste koolistressiga toimetuleku strateegiad – efektiivsed strateegiad, ebaefektiivsed strateegiad

·         õpilaste absenteism: koolikohustuse mittetäitmine, põhjusete puudumine, koolikaaslaste, õpetajate, kooli vältimine, koolist ärajooksmine

·         õpilaste absenteismi tüüpilsed põhjused, absenteismi tüübid, õpetaja võimalused aidata

·         õpetaja võimalused aidata mõnuainete tarvitamisele kalduvaid õpilasi

·         õpetaja poolt klassis kasutatavad juhtimisstiilid: autokraatlik õpetaja, demokraatlik õpetaja, “omapoiss” õpetaja, “las minna” õpetaja, juhtimisstiili vahetamine sõltuvalt situatsioonist ja tegevusest klassis

Lõuna

Distsipliin klassis

bullet vajadus distsipliini järele: õpilase ja õpetaja õigused, stabiilne tegutsemiskeskkond
bullet mida tegelikult õpetab distsipliin?
bullet käitumiseeskirjad: sisu, kasutamise efektiivsus, õpilaste kaasamine käitumiseeskirjade väljatöötamisse – selle efektiivsuse põhjused
bullet hea distsipliin: korrigeeriv ja karistav, tasakaalustatud, progresseeruv
bullet karistus – “kuuma pliidi printsiibid”
bullet distsipliini rikkumise põhjused: isiksus, hoiakud, töö ja keskkond, õpetaja isiksus, koolivälised probleemid
bullet õpilaste eesmärgid, mis viivad distsipliini rikkumisele (Dreikurs)
bullet vajaduste ja situatsiooni konflikt (Glasser)

Kohvipaus

Distsipliinimeetodid

bullet distsiplinaarmeetodite (karistuste) kasutamine: emotsioonid, seletamine, distsipliini rikkumiste registreerimine
bullet klassis tekkinud konflikti lahendamine
bullet karistuse rakendamise tehnika - käitumise modifitseerimise reeglid
bullet isikutaju efektid, mis mõjutavad distsipliini süstemaatilist rakendamist: esmasus, uudsus, stereotüüp, oreool, kausaalne atributsioon
bullet kiitus ja karistus
bullet kiituse ja karistuse rakendamise strateegia lähtuvalt kausaalsest atributsioonist
bullet kiitus ja karistus – operand-õppimise seadused
bullet aja mõju kiitusele ja karistusele
bullet distsiplineerimiseks kasutatavad süsteemid: etikett ja selle tähtsus, ûetooni-süsteem, punkti-süsteem, loteriisüsteem, korrarikkumiste raamat, positiivne distsipliin (Jane Nelsen)
bullet mõned trikid ja kavalused distsipliini tagamiseks
bullet rasked lapsed: laste ja noorukite probleemid, hüperaktiivsus ja tähelepanu defitsiit, “emotsionaalne kurtus
bullet distsiplineerimatu õpilase karistamise ja kiitmise strateegia
bullet ainult karistuse kasutamise tagajärjed
bullet karistusele kaasnev info ja tegevus
bullet Adleri koolkond distsiplineerimatu lapsega tegelemisest
bullet mõned võtted distsiplineerimatu õpilasega tegelemiseks – suhtlemistreening, lepingu-süsteem
bullet kohtumine ja koostöö lapsevanematega