|
 | |
- Kursuse kestus:
8 akadeemilist tundi (kaks kohvipausi a’15 min; lõuna 45 min)
- Aeg:
kokkuleppel
- Koht:
Teie koolis
- Kursust viivad läbi:
-
·
Mare Teichmann
(PhD), Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor, P. & M. Curie nim.
Pariisi Ülikooli erakorraline professor, Euroopa Töö- ja
Organisatsioonipsühholoogia Professorite Nõukogu (ENOP) liige
-
·
Mart Murdvee,
psühhooog, AS PE Konsult
-
·
Liina Randmann
(MSc), psühholoog, Tallinna
Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli lektor ja doktorand
- Hinna sisse kuulub:
-
·
kursuse läbiviimine
-
·
õppematerjalid
kõigile kursusest osavõtjatele
-
·
kohvipaus, juhul kui
koolitus toimub AS PE Konsult ruumides
-
·
tunnistus
-
Õpikeskkond ja õpiprotsess
- Hariduse
mikro- ja makrotasandid
- Muutused
õpetamissituatsioonis – muutuva maailma peegeldused
- Hariduse neli
tugisammast
 |
Õppida teadma |
 |
Õppida tegema |
 |
Õppida üheskoos elama |
 |
Õppida olema |
-
Üldhariduskooli põhiülesanne – riiklikud ja varjatud õppekavad
- Õpetuse
paradigmaatilised muutused – uus ja vana õpetamise paradigma
-
Õppeprotsessi struktuuri ühikuks on
 |
õppeülesanne |
 |
õppeülesande
lahendamiseks kujundatud õppesituatsioon ja õppekorraldus |
-
Õpikeskkond
 |
Õpilane |
 |
Õpetaja |
 |
Aine |
 |
Mikrokliima
|
-
Õpikeskkonna loomine
 |
Õpetaja mõju
mikrokliima kujunemisele – isiksuse omadused, käitumisstiil, orientatsioon,
ootused, enesehinnang, väärtused |
 |
Õpilase mõju –
isiksus, ealised iseärasused, õpistiil, motiveeritus, ootused, eesmärgid |
-
Õppimise õnnestumise tingimused
-
Õppeprotsessi
korraldamine
 |
Määratleda
õppijate vajadused. |
 |
Sõnastada eesmärk. |
 |
Kavandada õppe-
ja õpitegevus. |
 |
Valmistada
tegevused ette. |
 |
Tegevuste
läbiviimine (õppeprotsessi juhtimine). |
 |
Tulemuste
hindamine (lähtuvalt eesmärgist). |
-
Õppimise korraldamiseks on vajalikud
 |
Aeg
|
 |
Ruum |
 |
Õppija aktiivsus
ja kaasatus |
 |
Töökeskne
õhkkond, distsipliin |
 |
Metoodika |
- Õppeprotsessi
etapid (uue materjali omandamisel) – häälestamine, tähelepanu koondamine,
tajumine, teabe vastuvõtmine, mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine,
kasutamine, lõplik omandamine
-
Õppeesmärkide taksonoomia
 |
Teadmine |
 |
Mõistmine |
 |
Rakendamine |
 |
Analüüs |
 |
Süntees |
 |
Hindamine |
-
Õppimisega seotud emotsioonid, nende
äratundmine ja juhtimine
-
Elementaarreeglid tunnile
 |
Tund on õppimise
koht. |
 |
Õpetaja on
tegevuste juhtija. |
 |
Tegevused tunnis
on eesmärgistatud. |
 |
Tuleb teada ja
järgida tegevusprotsessi loogilist ahelat: eesmärk - tingimused - vahendid -
meetodid - tulemuste kontroll ja hindamine |
 |
Tähtis tingimus
tunnis on töörahu (ülesandele orienteeritus). |
 |
Õpetaja
eneserefleksioon |
-
Tunni struktureerimine, ajakasutus,
normid ja reeglid, tunnustus ja karistus
-
Rühma loodud distsipliin ja
struktuur, grupisuhted
-
Õpi- ja õpetamisviisid
- Õpetajakesksed
tööviisid - (frontaalne töö, otsene õpetamine)
- Loeng,
vestlus, jutustus, seletus, demonstratsioon, diskussioon, mentorlus, tuutorlus
- Õppijakesksed
õppimis - ja õpetamisviisid
- Koosõppimine
– paaristöö, rühmatöö, diskussioon, dispuut, ajurünnak, rollimäng, seminar,
õppekäik, mäng
-
Iseseisev õppimine - iseseisev töö juhendi alusel, kodune õppimine,
- uurimistöö
- Grupitöö
põhimõtted
-
- Tulemuslik
õppimine on:
 |
konstruktiivne; |
 |
isereguleeritud; |
 |
akumuleeruv; |
 |
eesmärgiteadlik ja sihile suunatud; |
 |
ühistegevuslik; |
 |
sõltuvuses oludest, kontekstuaalne; |
-
Mitteõppimise põhjused:
 |
Enesekindlus
|
 |
Mittearvestamine |
 |
Tagasilükkamine
|
-
Mitterefleksiivne õppimine – õppimine
 |
Eel-teadlik õppimine |
 |
Oskuste/vilumuste
õppimine |
 |
Päheõppimine |
-
Refleksiivne õppimine - see
sisaldab refleksiooniprotsessi.
-
Kontemplatsioon
-
Refleksiivne oskuste/vilumuste
õppimine
-
Eksperimentaalne õppimine
-
Oskus õppida on tihedalt seotud
 |
enesetunnetuse,
|
 |
õpiprotsessi
teadvustamise ja |
 |
enesehinnanguga.
|
Õppimise juhtimine
 |
Eesmärkide
seadmine |
 |
Õppimise
kavandamine |
 |
Õppeprotsessi
jälgimine |
 |
Õpitulemuste
kontrollimine ja hindamine |
 |
Tegevuse
korrigeerimine |
Metakognitsioon
Õpioskused on:
 |
alusõpioskused
(baasoskused) |
 |
tunnetuslikud
õpioskused |
 |
organisatsioonilised õpioskused |
 |
sotsiaalsed
õpioskused |
Õpistrateegiad
-
1. õppimise motiveerimise
strateegiad - õpitahe, huvi, saavutusmotiiv
-
2. enese töö organiseerimise oskused
- reeglid õppimise korraldamise kohta, õppimishügieeni kohta, aja kasutus
-
3. info kogumise ja töötlemise
oskused – strateegiad - taju- ja tähelepanu suunamise strateegiad,
meeldejätmise, reprodutseerimise, harjutamise strateegiad, info mõistmis- ja
mõtestamisstrateegiad
-
4. enesekontrolli ja hindamise
strategiad - enesevaatlus, eneseanalüüs, eneseergutus ...
Õpistrateegiad (Oxford, 1990)
otsesed strateegiad
 |
mälustrateegiad
(abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine;
tegevuste kasutamine ...) |
 |
kognitiivsed
strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine;
rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) |
 |
kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) |
kaudsed strateegiad
 |
metakognitiivsed
strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) |
 |
afektiivsed strateegiad (erutuse
vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) |
 |
sotsiaalsed strateegiad
(üleküsimine, koos töötamine ...) |
Efektiivsed
õppijad kasutavad
 |
¨
rohkem
erinevaid strateegiaid |
 |
¨
sobivamaid strateegiaid |
 |
¨
sagedamini |
Õpistiil ehk
kognitiivne stiil -
on inimesele kõige tavalisem
viis hankida, töödelda, salvestada infot mälus.
 |
Empiiriline stiil - toetutakse oma
kogemusele, oma meelte abil saadavale. Teadmiste hankimisel eelistatakse
induktiivselt teed. Välditakse abstraktseid teooriaid. Asjadekesksed, vähem
sotsiaalsed. |
 |
Ratsionaalne stiil - hea loogiline
mõtlemine. Eelistatakse deduktiivset teed. Analüüsivad. |
 |
Metafooriline stiil - mõtleb
piltlike analoogiavõtetega. Oluline on intuitiivsus. On väga sotsiaalsed,
emotsionaalsed ja fantaasiarikkad.
Originaalsed ja ebareaalsed ideed. |
Vaimne laiskus – on soov mitte
tegeleda vaimse tegevusega.
Tunnetusvajaduse arenguetapid:
 |
Elementaartase – vajadus uute
muljete järele. |
 |
Uudishimu
rahuldamine |
 |
Suunatud tunnetus
– püsiv, järjekindel otsing. |
Tahtelise
tegevuse etapid:
 |
Õpieesmärgi
püstitamine |
 |
Õppimise
motiveerimine |
 |
Otsuse
langetamine - motiivide võitlus, motiivide valik takistuste ületamine (aeg,
kaaslaste suhtumine, väsimus, tüdimus jne.) |
 |
Õpitegevuse
planeerimine enesekasvatus |
 |
Otsuse
täideviimine |
|